12.nädal Teistmoodi IT

Kursuse lõpetuseks kirjeldan mõningaid põnevaid IT-teenuseid ja -tooteid või nende projekte, mis hõlbustavad erivajadusega inimeste elu. Tegu pole küll ainult tugilahendustega arvuti kasutamiseks, aga „teistmoodi IT“ sildi alla sobivad nad kindlasti.

1. YouTube’is surfates võib veenduda, et nt inglise keele kõnetuvastustehnoloogiad on vägagi kiired ja võimsad. Näiteks leidub seal ridamisi programmi Dragon NaturallySpeaking katsetusi (nt siin ja siin), kus sissekõneldud tekst jõuab kirjalikuna ekraanile praktiliselt ilma viiteajata. Et tulemus oleks korrektselt vormistatud, tuleb programmile õiges kohas ette öelda ka kirjavahemärgid, allajoonimiskohad jms.

Kurdile või inimesele, kes ei suuda sujuvalt klaviatuuri kasutada, on selline programm tõhus abimees. Küll aga jääb ilmselt hätta kõnesisestaja, kes ei saa puude tõttu küllalt selgelt rääkida.

Kui eelmine programm maksab 100 dollarit, siis 31 dollari eest tunnis pakutakse nt audioteksti üleskirjutamist reaalse inimese abil, kes töötab üle võrgu ja peaks suutma korrektse teksti kas väikesel või suurel ekraanil näitamiseks tagasi saata 13 sekundiga.

See lahendus võib olla väga kasulik ja mugav nt mõnel konverentsil või loengul, kus on kuulmispuudega osalejaid. Seal osutuks see ilmselt kvaliteedilt peaaegu samaks, aga hinnalt kõvasti odavamaks, kui stenografisti kohapeale palgates. Tavakasutaja jaoks on muidugi tegu liiga kalli teenusega.

2. Välja on töötatud põnevaid lahendusi ratastoolidele, mille kasutajad ei suuda keerukat masinat täielikult kontrollida.

Näiteks siin kirjeldatakse GPS-süsteemi abil (kaug)juhitava ratastooli projekti, kuid kommentaatorid küsivad õigustatult, mis saab juhul, kui tool siseneb tunnelisse või paksude seintega hoonesse ja signaal kaob. Siin aga on kirjeldatud komplekssemat juhtimissüsteemi, mis hõlmab lisaks GPSile ka sensoreid, mis suudavad märgata takistusi ning neist mööduda jne. Samuti oleks see lahendus abiks haiglates, kui on vaja konvoeerida mitut ratastooli ühekorraga.

3. Rohkem võiks olla saadaval mobiiltelefone ja arvuteid vanematele inimestele, kellel on raske uusi asju õppida. Ühena vähestest Eestis (kui mitte ainsana?) müüb OnOff Doro mobiiltelefoni, millel on suur ekraan, suured klahvid suure kirjaga, otse ekraani all kolm kiirvalikunuppu ja nupp telefoniraamatusse.

Olen isikliku kogemuse põhjal veendunud, et just konkreetne nupp masina enda küljes võib olla ainus lahendus, kuidas vanem inimene mingi rakenduseni jõuab – tarkvara poolelt ehk menüüs surfates millegi otsimine tekitab juba enne alustamist vaimse barjääri.

SMS-e selle telefoniga saata ei saa, mida paljud vanurid eelmainitud põhjustel nagunii ei teekski, küll aga ei ole siin mõeldud nendele arvukatele vanuritele, kes enam hästi ei kuule.

4. Eesti Kunstiakadeemia tudengid tegelevad kurtidele mõeldud toodete väljamõtlemisega. Näiteks on töös projektid kurtidele mõeldud muusikakuulamislahendustega, mis heli asemel rõhuvad rütmile ja võngetele, samuti tapeet erinevate kujunditega, mille järgi kurt laps saaks õppida tema enda tekitatava heli tugevust – eri tugevusega heli tekitades muutuvad teatud kujundid nähtamatuks.

5. On rõõmustav, et vähemasti Tallinnas mõtlevad kuulmispuudega inimestele ka taksofirmad. Kolme firma taksosid saab tellida SMS-iga, lisades ka spetsiaalselt sõna „kurt“, et dispetšerid teaksid vastata tellimusele samuti SMS-iga. Siin on täpsemad taksotellimise tingimused.

6. Samas on kurvastav, et näiteks Päästeameti kodulehelt ei leidnud ma pealiskaudsel otsingul (ja hädasolijal on ju alati väga kiire) ühtegi võimalust kutsuda abi SMS-iga.